IT blogipostitused

IT professionaalidel on aastaks 2020 palju keerulisem kui varasemalt, kuna uued tehnoloogiad ja keeled ja keelte tundmine on osa paremast palgast ning otsitakse teadmistega IT tundjaid. Aastaks 2020 on IT professionaalidele pandud kindlad eeldused, omadused ja oskused, milleta ei saa tööd tehA. Eeldused  Profi jaoks on kindlasti eelduseks hea inglise- ja eesti keele oskus. Tänapäeva IT inimene peab oskama ka suhelda klientidega, saama aru nende vajadustest ja üleüldistest maailmaprobleemidest. Kindlasti on eeldusteks ka hea suhtlemis- ja ajaplaneerimisoskus. Eeldused on ka, et on ülikooli haridus.  Omadused IT prof peab olema sihikindel ning kaasas käima uuendustega. Hea suhtleja ning meeskonnatöö osaleja.  Oskused Oskused, mis on ülikoolid omandatud, tulevad kasuks. Erinevate IT tööpostidel on erinevad oskused, ent kõik ootavad endast oma eriala teadmisi ning probleemide lahendamist. Kindlasti peaksid erinevad erialatööd hõlmama endast erinevate IT keelte oskust ning kasu

Sõna Copyleft ei öelnud mulle esmapilgul mitte midagi, polnud varem sellist sõna isegi kuulnud. Väidetavalt on Copyleft inimestele pakkuv õigus vabalt levitada teose koopiaid ja muudetud versioone tingimusel, et samad õigused säilitatakse ka hiljem loodu osas. Copyleft tarkvara litsentse peetakse kaitsvateks või isegi piiravateks, vastandatuna lubavate vaba tarkvara litsentsiga. Nii ütleb Wikipedia. Internetis otsides saan ma natukene lihtsamalt parema pildi. Copyleft omab samu reegleid mis Copyright, aga mis on nende vahe ja kuidas mõjutab copyleft meid? Copyleft litsentsid annavad lõppkasutajale vabaduse kasutada vara nii nagu nad soovivad. Copyleft on väga omapärane lisand vabavara litsentside seas. Copylefti saab iseloomustada kolmeks: Tugev ja nõrk Copyleft  - nõrkasi Copyleft litsentse kasutatakse sageli tarkvara raamatukogude loomiseks. Tugev Copyleft litsents on näiteks Design Science Licence, mis on loodud vabale varale nagu näiteks tekst, pildid, muusika jne. Näited

L ugesin läbi peatüki 2  Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust  The Case for Copyright Reform 'ist ja pean tõdema, et mitte ükski pakutub punktidest ei sobi minu enda vaateväljadega. 1) Moraalsed õigused jäävad puutumata - see on väga õige, kuna tõesti, inimene ei saa ennast järsku pidada kelleksi teiseks et saada raha või kuulsust. See ei toimi ja võiks jääda nii nagu on. 2) Tausta reklaamivaba jagamine - see ei ole minu arvates üldse hea lahendus. Tõepoolest, 20 aastat tagasi sai jagada pea kõike, sai ka filmilintidele üle lindistatud multikaid lastele, iseendale ka ehk mõne märulifilmi. Aga see pole üldse aktuaalne teema praegu - 2020. aastal on autoriõigus väga suur teema nii muusikas, kunstis, filmis kui ka raamatutes. Praegu on nii lihtne piraatida endale miljonites maksvaid mänge, muusikat, filme. Ja autorid, need jäävad kõigest ilma. 3) Kommertsmonopol 20 aastat - see on tänapäeval täiesti kadunud. Paljud väikefirmad on esile tekkinud ja monopol kasvõi tehno

Näe võrgus hea välja Seoses internetikultuuris olemisega ning ka tänu mitmele sotsiaalmeedia platvormile, on meil hea võimalus inimesi jälgiida ning et sind ennast jälgitakse. Näiteks on mul isiklikult Facebookis 623 tutvust, kellest maksimum 30ga ma suhtlen erinevates grupivestlustes kui ka privaatselt. Ent 623 inimesele on mu profiil avalik - kõik mis ma jagan, tunnen end puudutatuna ning mis mulle korda läheb. See on mõnes mõttes ka hea - leian kiiremini mõttekaaslasi, saan jagada oma kogemusi ning kaasata ka teisi seda tegema. Ent kui läheb postitamiseks ja jagamiseks siis on kindlasti oluline, kuidas end väljendada. Tuleb kasutada normaalset keelt, komad õiges kohas ning ka vajadusel (olenevalt postitusest) kasutada emotikone.  Kui ma hakkan enda profiili vaatama ja kuidas ma olen postitusi kommeteerinud, jaganud ja arvustanud, siis enamik postitusi on siiski mul olnud korrektses eesti keeles ning paari emotikoniga. Siit muidugi tuleb järgmine asi, mis mind ennast kohuta