Nädal 7

Sõna Copyleft ei öelnud mulle esmapilgul mitte midagi, polnud varem sellist sõna isegi kuulnud. Väidetavalt on Copyleft inimestele pakkuv õigus vabalt levitada teose koopiaid ja muudetud versioone tingimusel, et samad õigused säilitatakse ka hiljem loodu osas. Copyleft tarkvara litsentse peetakse kaitsvateks või isegi piiravateks, vastandatuna lubavate vaba tarkvara litsentsiga. Nii ütleb Wikipedia.

Internetis otsides saan ma natukene lihtsamalt parema pildi. Copyleft omab samu reegleid mis Copyright, aga mis on nende vahe ja kuidas mõjutab copyleft meid?

Copyleft litsentsid annavad lõppkasutajale vabaduse kasutada vara nii nagu nad soovivad. Copyleft on väga omapärane lisand vabavara litsentside seas. Copylefti saab iseloomustada kolmeks:

Tugev ja nõrk Copyleft  - nõrkasi Copyleft litsentse kasutatakse sageli tarkvara raamatukogude loomiseks. Tugev Copyleft litsents on näiteks Design Science Licence, mis on loodud vabale varale nagu näiteks tekst, pildid, muusika jne.

Näited: The Mozilla Public Licence (nõrk), The Sleepycat Licence (tugev)

Täielik ja osaline Copyleft annavad aimu, et töö originaal on juba copyleft litsentsi all, ehk tegu on muudetud tööga. Nagu ka nimi ütleb, siis täielik copyleft hõlmab kogu tööd, osaline aga ainult mõnda osa. 

Jagajale-omalik viitab sellele, et töö mida on kasutatud, on hiljem ka kasutatav teistele samamoodi, nagu ta oli originaalselt.

Copyleft tundub väga hea lahendus kasutajale, kes soovib erinevat teabet kasutada. See annab ka võimaluse autoril koguda kasvõi teadusindekseid, et tema tööd on piisavalt hinnatud ja kasutatud. Pigem vist kehtib Copyleft ikkagi IT tööde puhul, harva ka muudel juhtudel.