Nädal 5
Näe võrgus hea välja
Seoses internetikultuuris olemisega ning ka tänu mitmele sotsiaalmeedia platvormile, on meil hea võimalus inimesi jälgiida ning et sind ennast jälgitakse. Näiteks on mul isiklikult Facebookis 623 tutvust, kellest maksimum 30ga ma suhtlen erinevates grupivestlustes kui ka privaatselt.
Ent 623 inimesele on mu profiil avalik - kõik mis ma jagan, tunnen end puudutatuna ning mis mulle korda läheb. See on mõnes mõttes ka hea - leian kiiremini mõttekaaslasi, saan jagada oma kogemusi ning kaasata ka teisi seda tegema.
Ent kui läheb postitamiseks ja jagamiseks siis on kindlasti oluline, kuidas end väljendada. Tuleb kasutada normaalset keelt, komad õiges kohas ning ka vajadusel (olenevalt postitusest) kasutada emotikone.
Kui ma hakkan enda profiili vaatama ja kuidas ma olen postitusi kommeteerinud, jaganud ja arvustanud, siis enamik postitusi on siiski mul olnud korrektses eesti keeles ning paari emotikoniga.
Siit muidugi tuleb järgmine asi, mis mind ennast kohutavalt on hakanud ka häirima. Paljud inimesed ei kasuta emotikone ning see on väga okei. AGA mina näen seda kui et inimene on kas tuim või kuri. Mu enda kiri on kas ühe smily emotikoniga või mõne muuga, aga enamasti on ta iga lause lõpus punkti asemel. Ja kui ma olen kellegagi vestluses ja too inimene ei kasuta emotikone, tundub mulle see kuri või inimene ei jaksa minuga tegeleda.
Samas kõige veidram asi maailmas on see, kui vanainimesed, kes on just nutitelefonidega tuttavaks saanud, kasutavad kümmet emotikoni järjest. Vot see ajab mul ihukarvad püsti ja kohe on selline sisemine "appi".
Ehk siis - võrgus peab hea välja nägema. You never know, kui leitakse aastast 2010 sinu vana postitus kus sa kas ropendad või on väga vigases keeles. Me kõik teeme vigu aga interneti kasutajal jäävad need igavesti pilve üles.
Seoses internetikultuuris olemisega ning ka tänu mitmele sotsiaalmeedia platvormile, on meil hea võimalus inimesi jälgiida ning et sind ennast jälgitakse. Näiteks on mul isiklikult Facebookis 623 tutvust, kellest maksimum 30ga ma suhtlen erinevates grupivestlustes kui ka privaatselt.
Ent 623 inimesele on mu profiil avalik - kõik mis ma jagan, tunnen end puudutatuna ning mis mulle korda läheb. See on mõnes mõttes ka hea - leian kiiremini mõttekaaslasi, saan jagada oma kogemusi ning kaasata ka teisi seda tegema.
Ent kui läheb postitamiseks ja jagamiseks siis on kindlasti oluline, kuidas end väljendada. Tuleb kasutada normaalset keelt, komad õiges kohas ning ka vajadusel (olenevalt postitusest) kasutada emotikone.
Kui ma hakkan enda profiili vaatama ja kuidas ma olen postitusi kommeteerinud, jaganud ja arvustanud, siis enamik postitusi on siiski mul olnud korrektses eesti keeles ning paari emotikoniga.
Siit muidugi tuleb järgmine asi, mis mind ennast kohutavalt on hakanud ka häirima. Paljud inimesed ei kasuta emotikone ning see on väga okei. AGA mina näen seda kui et inimene on kas tuim või kuri. Mu enda kiri on kas ühe smily emotikoniga või mõne muuga, aga enamasti on ta iga lause lõpus punkti asemel. Ja kui ma olen kellegagi vestluses ja too inimene ei kasuta emotikone, tundub mulle see kuri või inimene ei jaksa minuga tegeleda.
Samas kõige veidram asi maailmas on see, kui vanainimesed, kes on just nutitelefonidega tuttavaks saanud, kasutavad kümmet emotikoni järjest. Vot see ajab mul ihukarvad püsti ja kohe on selline sisemine "appi".
Ehk siis - võrgus peab hea välja nägema. You never know, kui leitakse aastast 2010 sinu vana postitus kus sa kas ropendad või on väga vigases keeles. Me kõik teeme vigu aga interneti kasutajal jäävad need igavesti pilve üles.
Comments
Post a Comment