Nädal 6
Lugesin läbi peatüki 2 Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust The Case for Copyright Reform'ist ja pean tõdema, et mitte ükski pakutub punktidest ei sobi minu enda vaateväljadega.
1) Moraalsed õigused jäävad puutumata - see on väga õige, kuna tõesti, inimene ei saa ennast järsku pidada kelleksi teiseks et saada raha või kuulsust. See ei toimi ja võiks jääda nii nagu on.
2) Tausta reklaamivaba jagamine - see ei ole minu arvates üldse hea lahendus. Tõepoolest, 20 aastat tagasi sai jagada pea kõike, sai ka filmilintidele üle lindistatud multikaid lastele, iseendale ka ehk mõne märulifilmi. Aga see pole üldse aktuaalne teema praegu - 2020. aastal on autoriõigus väga suur teema nii muusikas, kunstis, filmis kui ka raamatutes. Praegu on nii lihtne piraatida endale miljonites maksvaid mänge, muusikat, filme. Ja autorid, need jäävad kõigest ilma.
3) Kommertsmonopol 20 aastat - see on tänapäeval täiesti kadunud. Paljud väikefirmad on esile tekkinud ja monopol kasvõi tehnoloogia osas on kiiresti muutuv. Nagu näiteks on telefoni firmade osas väga domineerivad nii Samsung, Apple, Huawei ja mitmed muud.
4) Registratsioon pärast 5 aastat - see on tõesti reaalne probleem, et kui inimene soovib teatud teabet ja on valmis isegi maksma selle eest, siis ei tea kellele maksta. Ehk mis ühing või agentuur on teabete puhul see õige. Seda on nii Eestis kui ka välismaal.
5) Tasuta "Sämplimine" - see on nii vale kui üldse saab olla. Jah, see seab muusikutele, filmitegijatele ja muudele meediategelastele piirangud peale. AGA see on ka põhjusega. Kellegi viisi või idee "omapäraseks" muutmine on ikkagi autoriõigustega piiratud. Nagu näiteks - Nea- "Some say" mida lastakse igas võimalikus popraadios on tegelikult sämplitud laulust Eiffel 65 - "I'm blue". Nea laulu puhul pole isegi vaeva nähtud, et see ei sarnaneks "I'm blue"'le. See on nahhaalne kuritegu ning ju kõik raha, mis tuleb selle lauluga, läheb Nea'le. Mina isiklikult loodan, et Eiffel 65 kasutab oma autori õigusi ja paneb sellisele varastamisele bloki peale.
6) Blokk peale DRM - ma ei suuda uskuda, et artikli autorid ei ole mõelnud läbi seda autorite seisukohast. DRM on loodud selleks, et autori töö oleks kaitstud. Kui inimesel on õigus saada teatud teabele ligi, ta saab seda. See on mõeldud varastele ning ka inimestele, kes soovivad infot kuritarvitada.
See raamat oli minu arvates väga halvasti koostatud ning rõhutud sellele, kui vaba peaks maailm olema. Kas siis nende arvamuse kohaselt tohin ma ka nende raamatut avaldada enda nime alt? Ma arvaks see ka neile väga ei meeldiks :)
1) Moraalsed õigused jäävad puutumata - see on väga õige, kuna tõesti, inimene ei saa ennast järsku pidada kelleksi teiseks et saada raha või kuulsust. See ei toimi ja võiks jääda nii nagu on.
2) Tausta reklaamivaba jagamine - see ei ole minu arvates üldse hea lahendus. Tõepoolest, 20 aastat tagasi sai jagada pea kõike, sai ka filmilintidele üle lindistatud multikaid lastele, iseendale ka ehk mõne märulifilmi. Aga see pole üldse aktuaalne teema praegu - 2020. aastal on autoriõigus väga suur teema nii muusikas, kunstis, filmis kui ka raamatutes. Praegu on nii lihtne piraatida endale miljonites maksvaid mänge, muusikat, filme. Ja autorid, need jäävad kõigest ilma.
3) Kommertsmonopol 20 aastat - see on tänapäeval täiesti kadunud. Paljud väikefirmad on esile tekkinud ja monopol kasvõi tehnoloogia osas on kiiresti muutuv. Nagu näiteks on telefoni firmade osas väga domineerivad nii Samsung, Apple, Huawei ja mitmed muud.
4) Registratsioon pärast 5 aastat - see on tõesti reaalne probleem, et kui inimene soovib teatud teabet ja on valmis isegi maksma selle eest, siis ei tea kellele maksta. Ehk mis ühing või agentuur on teabete puhul see õige. Seda on nii Eestis kui ka välismaal.
5) Tasuta "Sämplimine" - see on nii vale kui üldse saab olla. Jah, see seab muusikutele, filmitegijatele ja muudele meediategelastele piirangud peale. AGA see on ka põhjusega. Kellegi viisi või idee "omapäraseks" muutmine on ikkagi autoriõigustega piiratud. Nagu näiteks - Nea- "Some say" mida lastakse igas võimalikus popraadios on tegelikult sämplitud laulust Eiffel 65 - "I'm blue". Nea laulu puhul pole isegi vaeva nähtud, et see ei sarnaneks "I'm blue"'le. See on nahhaalne kuritegu ning ju kõik raha, mis tuleb selle lauluga, läheb Nea'le. Mina isiklikult loodan, et Eiffel 65 kasutab oma autori õigusi ja paneb sellisele varastamisele bloki peale.
6) Blokk peale DRM - ma ei suuda uskuda, et artikli autorid ei ole mõelnud läbi seda autorite seisukohast. DRM on loodud selleks, et autori töö oleks kaitstud. Kui inimesel on õigus saada teatud teabele ligi, ta saab seda. See on mõeldud varastele ning ka inimestele, kes soovivad infot kuritarvitada.
See raamat oli minu arvates väga halvasti koostatud ning rõhutud sellele, kui vaba peaks maailm olema. Kas siis nende arvamuse kohaselt tohin ma ka nende raamatut avaldada enda nime alt? Ma arvaks see ka neile väga ei meeldiks :)
Comments
Post a Comment